10 tunnust, et ära tunda elu, mis teeb mind rumalaks, haigeks ja rahast lagedaks

Selle üldiseks vastuseks on ikka ja jälle see sama vana ohvriroll, kus on nii mugav olla. Täna ma märkan kui ma sinna hakkan kukkuma, küll aga sellega on tükk tegemist olnud omajagu, et sealt ka välja tulla. Vastutuse võtmine oma iga liigutuse, sõna ja teo eest on paratamatult minu jaoks vägagi väljakutset pakkuv. Sest see on nii suur tükk, mida võtta ja ajab isegi hirmule – kas ma ikka suudan endale meelepärase elu luua? Mulle ei ole seda õpetatud. Ilmselt ei ole ka seetõttu ma enda iga tehtud otsust põhjalikult läbi mõelnud, vaid pigem läinud pea ees vette, mis toonud pettumusi. Ma märkan seda, et minu sees on tugev jonniv väike sisemine laps, kes tahab anda osa vastutust elu hooleks ja siis oodata sealt parimat. Kui aga ei tule siis on põhjust pettuda ning mitte endale otsa vaadata. Teate, see on nii lihtne tee. Aga ma ei taha enam seda lihtsat teed. See ei loo mu jaoks enam seda elu, mida sooviksin. See ei loo head tunnet, see loob pettumust pettumuse järel. Tänase postituse kirjutan eelkõige iseendale, et neid punkte hoida endal silme ees, kuid äkki aitab ka sind enda elu üle mõtiskleda. Millised siis on need tunnused ja miks nii paljud maailma inimesed tahavad meeleheitlikult ohvrimeelsuses püsida?

Pilt: https://merttemimhan.tumblr.com/post/171408367516

1. Nii saavad nad endale kinnitada, et elus ette tulevad ebaõnnestumised pole nende enda süü.

2. Nii on lihtsam uskuda, et kõigi halbade asjade eest elus saab süüdistada väliseid tegureid, võtmata isiklikku vastutust.

3. Nii saavad nad teistelt tähelepanu, kaastunnet ja lohutust.

4. Nii saavad nad viidata minevikus aset leidnud tõrjutusele kui põhjusele, miks nad ei saa enam kunagi kellegagi emotsionaalset lähedaseks.

5. Nii asendavad nad armastuse, mida nad tegelikult vajavad, kuid ei oska vastu võtta, tähelepanu, kaastunde ja lohutusega.

6. Nii saavad nad kasutada varasemaid ebaõnnestumisi kui õigustust kunagi isegi mitte proovida seada endale kõrgeid eesmärke ja võtta endale olulisi ülesandeid.

7. Nii saavad nad kinnitust, et on “vaesed patused”,”nad ei küündigi millegini” või pole neil õiget haridust või õigeid tutvusi, et edu saavutada.

8. Nii saavad nad end juba väikese poisi ja tüdrukuna tunda kangelasena, kes võitleb vastu kurjade jõududega.

9. Nii tunnevad nad end rohkem spirituaalsete inimestena, kuna usuvad, et on ohverdanud oma õnne füüsilise inimesena ja pälvivad tegeliku autasu teispoolsuses.

10. Nii saavad nad jääda alateadlikku seisundisse nagu suurem osa inimesi ning lasta lihtsalt elul voolata, ilma, et peaks ise mõtlema. (Gage, 2006)

Palju õnne! Kui neid järgid oled haige, rahast lage ja veel tagatipuks rumal ka. Need 10 punkti on olnud suuresti minu elu. Lähedaste inimeste pealt kenasti ära õpitud suhtumised. Mugavad, lihtsad, kodused. Nagu ei tulekski selle peale, et sellised hoiakud võivad minu elu väga suurel määäral mõjutama hakkata. Võtame nt ühe näite. “Nii saavad nad jääda alateadlikku seisundisse nagu suurem osa inimesi ning lasta lihtsalt elul voolata, ilma, et peaks ise mõtlema.” – Väga tihti on olnud nii, et kui ma pean millegile rohkem mõtlema hakkama enda elu otsuste suhtes, tekitab see minus ebamugavust, ärevust ja lihtsam on mitte mõelda ega otsust teha. Aju blokeerib ära selle ja ei pea seda oluliseks. “Tuleb tühja kah suhtumine ja vaatab kuidas läheb, ilma detaile analüüsimata, mis võivad olla tagajärjed. Tagajärgi vaatab siis kui need käes. Nendele küll ei viitsi mõelda.” Nüüd aga saan aru, et ego tahab hoida mind tegelikult ohvrirollis läbi selle, et ma ei teeks teadlikuid valikuid elus, vaid laseme elul voolata, mille näol saab luua jälle ilusti ellu pettumusi. Juba seetõttu tuleb hakkata mõtlema enda valikutele, ennatlikele tagajärgedele, et saada enda elu kontroll enda kätte.

või siis võtame näite nr 7. “Nii saavad nad kinnitust, et on “vaesed patused”,”nad ei küündigi millegini” või pole neil õiget haridust või õigeid tutvusi, et edu saavutada.” Vaene, habras, nõrguke- selliselt tundsin juba lapsepõlvest peale. Õigemini oleks öelda, valisin selles rollis olla. Karm tunnistada eksole? Paljuski tollaaegne programmeering. Tihti lausuti mulle “oh sa vaesekene”, “sa oled ikka nõrukene” jne. Samuti oli mul teismelisena sõbranna, kellel oli palju kasulikke tutvusi, igaväike asi tuli lihtsalt kätte, väike kõne ja juba sai, mis tahtis. Ta isa oli väga edukas, kus ma nägin juba vaimusilmas ette, et ta saavutab edu, kuid minul seda ei olnud ning minu jaoks oli juba siis otsustatud, et ma ilmselt edu ei saavuta ja millegini ei küündi elus. Tutvusi ma ka ei tekitanud tollel ajal teadlikult, et kellega kasulik suhelda ja enda turvusringkonnas hoida, vaid pigem, et sellest üksindusest, eraldatuse tundest eemale saada.”Tulge võtke minult see tunne ära, olge olemas, kuid te otseselt mind ei huvita”- Ilmsel oli see tegelik sõnum. Sellised sõbrad tegelikult tundsid selle ära ja käitusid minuga lugupidamatult, hinnanguliselt, õelalt. See oligi paljuski, millega ma olin harjunud. Arvasin, et see ongi sõprus. Kodus ju käituti ka nii – see kõik ok. Ainuke asi, mis hakkas ütlema, et midagi on valesti on minu sisemine tunne. Need sõbrad olid vaid pelglalt minuga koos, et ma pakun neile lihtsalt seltsi, kuid sinust kui inimesest huvitatud ei oldud. Tolleaegsed sõbrad suuresti peegeldasid seda, mis minu sees oli. See üksindus, eralatuse tunne oli minust suurem kui üldse huvi tunda, mis teisel elus toimub. Sellise ühenduse jaoks ruum puudus. Sellest alates tekkisid elus väga enesekesksed sõprussuhted, mis on kurb. Küll aga õpetlikud.

Need 10 punkti loovad nappide elatusvahenditega elu. Lihtsalt eksisteeriva ilma ühegi tõelise õnnetunde või teostusvõimaluseta elu. Usun, et see ei ole kindlasti elu, mida mööda keegi sooviks liikuda. Paratamatult on need 10 tunnust väga alateadlikult, millesse tulebki minna sügavalt ja detailidesse sisse, et luua muudatusi ja saada aru. Miks minus ikka on ohvrimeelseid käitumisviise? Ohvrimeelsuse tunnistamine on esimene samm sellest vabaneda ning niipea kui ohvrimeelne käitumine on kindlaks tehtud, ei ole see enam emotsionaalselt laetud. Põhjuse väljaselgitamiseks tuleb minna tagasi varajasse programmeerimisperioodi, lapsepõlve, mil kujunevad välja põhiuskumused. Need saadavad sind kõikjal läbi elu. Nad määravad ära ka selle, mida sa oma ellu ootad ja mida tegelikult oma ellu kutsud. Programeerimise, selle tekitatud põhiuskumuste, sinu loodud visiooni ja lõpptulemuse vahel on selge seos. (Gage, 2006) Uuri neid ja välju ohvriseisundist! Kui võtad oma elus toimuva eest täisvastutuse, taipad ka, et saad oma elu ise suunata ning oma unistuste elu elada.

Armastusega,

Elis

Allikad:

Randy Gage, 2006 – “Miks sa oled rumal,haige ja rahast lage ning kuidas saada nutikaks, terveks ja rikkaks!”