Kiindumusmustrid

Kiindumussuhted tegelikult puudutavad meid igapäevaselt. Me lihtsalt ei mõtle neile kuigi palju, sest nende kulminatsioon on tegelikult üsna alateadlik ning see kujuneb meisse väga varajases eas. Imselgelt hakkame neile tähelepanu pöörama siis kui meile on kodust kaasa antud ebaterved kiindumusmustrid. Vaatame lähemalt erinevaid tüüpe ning saad ka Sina analüüsida, milline on Sinu kiindumusmuster. Milliselt käitub turvalise või ebaturvalise kiindmusmustriga inimene? Teeme selle siin postituses selgeks. Minu huvi kiindumussuhete vastu on ennekõike seetõttu, et enda kiindumusharjumustest teadlikumaks saada ja oma suhteid parandada. Kuid samuti on teadlased leidnud objektiivseid uurimisvõimalusi, mis on minu jaoks põnevad. Väikelaste ja laste kiindumust vanematesse on põhjalikult uuritud nii labori – kui ka koduses keskkonnas.

Kiindumusmustrid kujunevad lapsepõlves, kus hakkame käituma ja võitlema vanemate armastuse eest, mis meile on eluks vajalik. Suhete mõistmise valdkonnas tuli tõeline läbimurre Freudi ja talle järgnenud teadlaste vahendusel, kes kõik jõudsid erinevaid teid mööda seisukohani, mille kohaselt meie hetkesuhted kujutavad endast varasemate suhete teadlikku või alateadlikku kordamist. Aga alles hiljaaegu hakati seda korduvat malli põhjalikumalt uurima, kasutades selleks kiindumussuhte teooriat (Aron, 2015).

Kiindumussuhte teooria algus on ilmselge: vastsündinud imik on abitu ning seetõttu loomulikult valvel ja valmis sidet looma igaühega, kes tema eest hoolitseb. See side tähendab elu. Imik ei vaja mitte üksnes toitu ja soojust, vaid täiesti kindlalt ka turvatunnet, hoiatust, kaitstust ja armastust. Armastuse puudumine mitte üksnes ei takista olla armastav täiskasvanu, vaid hakkab piirama ka inimese psühholoogilist/ neuroloogilist arengut. See on täiest kindlalt tõestatud fakt. Inimese elu on sotsiaalne. Kiindumussuhte laadid on selgelt erinevad, pannakse üldjuhul paika varases väikelapseeas ning mõjutavad olulisel määral laste käitumist siis, kui nad on vanematest eraldi – kui enesekindlalt nad mängivad, kuidas teiste lastega suheldes käituvad, kui palju suudavad nad jagada ning lähedastes suhetes olla (Aron, 2015).

Hea hoolitseja tekitab turvatunde ega sea lapsele piiranguid maailma avastamisel eeldusel, et see on lapse jaoks ohutu ning ei kao ega muutu käätesaamatuks ajal, mil laps maailma avastab. See omadus säilib meis täiskasvanueas. Täiskasvanutena kinnistub meis see kodutunne – eeldusel, et see on meis tekitatud. See on mälestus ema või isa või kellegi teise pakutud turvatundest. Seeläbi loodame jätkuvalt teisele, et nad oleksid meie jaoks olemas. Ja kui teisi pole parasjagu käepärast, on meil ikkagi sisemine turvatunne tagavaraks olemas. Kui lapse eest hoolitsevad inimesed seda turvatunnet ei paku, lülituvad lastes sisse alternatiivsed elumudelid. Need justkui tundvad olevat kaasasündinud, kuid tegelikult tekivad need käitumuslikud kiindumusharjumused võideldes armastuse eest ning neid on võimalik muuta kui neid teadvustada. Neid on lihtne kindlaks teha ja need on kogu maailmas ühesugused (Aron, 2015).

Neli kiindumusuhet:

Nelja kirjeldava kiindumussuhte juures näete, et need peegeldavad ligikaudselt “kiindumussuhete laadi” ning annavad teile veidi aimu selle kohta, milline võiks teie puhul kehtida. Need võivad erinevatel eluhetkedel paika pidada kombineerituna või kaks neist on aktuaalsem. Samas peaks alateadvus ikkagi tööle hakkama siis, kui loete nimetatud neljast laadist selle kohta, mis teid kõige enam puudutab, ning see aitab teil ühtlasi teada saada, kas me jõuame tasapisi lähemale sügavamatele põhjustele, mis teie suhete loomisi raskendab, lähedusekartust võivad tekitada või miks koged pidevalt konfliktseid suhteid enda ümber (Aron, 2015).

1. Turvaline kiindumussuhte laad: tunnete end turvaliselt teades, et teid armastatakse ning need, kes on teile lähedased, ei hülga teid. Tunnete end omas nahas ja teistega suheldes hästi.

2. Murelik kiindumussuhte laad: te sooviksite väga lähedane olla, kuid kardate, et partner ei vasta teie kiindumusele. See on tingitud asjaolust, et teie eest hoolitsenud inimene ei olnud üldse järjepidev – kohati oli ta teie jaoks täiesti kättesaamatu, seejärel liigagi pealetükkiv. Võimalik, et see inimene soovis, et jääksite teda vajavaks lapseks (välja arvatud siis, kui see oli tema jaoks ebamugav), ka siis, kui teie olete juba valmis iseseisvuma. Teisisõnu öeldes, lähtus see inimene iseenda, mitte teie vajadustest, ning nii polnud teda teie jaoks üldjuhul olemas. Selline järjepidevus ja vastutulelikkuse, tõelise armastuse puudumine tekitas teis muret ja nõutust, mida teha selleks, et ellujäämiseks vajaliku pideva tähelepanu olemasolu tagada. On võimalik, et täiskasvanuna katsetate te erinevaid meetodeid teistes armastuse äratamiseks ja selle hoidmiseks, ise pidevalt kahtlustades, et teine inimene on huvi teie vastu kaotamas. Kokkuvõttes, teile meeldivad teised inimesed – nad tunduvad olevat imelised, teist paremad-, kuid iseenda väärtuste suhtes tunnete ebakindlust.

3. Tõrjuv – vältiv kiindumussuhte laad. Olete otsustanud, et parem on lähedust vältida. Selleks, et tulla toime oma valikuga kaasneva hirmu ja tühjusega, olete välja töötanud tugeva kaitsemantra, mis kõlab umbes nii: “Mul on palju tegemist, reisin palju, mul läheb suurepäraselt – mul ei ole tegelikul lähisuhet üldse vaja.” Pidev kinnitamine, et teie ei vaja küll kellegi hoolitsust. Samas on kalduvus hinnata inimesi vastavalt sellele, kuidas nad saaksid teil aidata soovituni jõuda. Selline kiindumussuhte laad on valdavalt omane meestele, kuna nende “poiste aukoodeksi” kohaselt ei ole kellegi vajamine või tunnete väljanäitamine lubatud. Teie vanemad tõenäoliselt ei reageerinud teie emotsionaalsetele vajadustele olla märgatud ja armastatud ning võimalik, et eirasid ka teie füüsilisi vajadusi. Millestki ei räägitud omavahel ja palju välditi, seega on teil lapsepõlvest vähe mälestusi ning veel vähem tundeid inimeste vastu, nii siis kui ka praegu. Samas on laboriuuringute tulemused näidanud, et nagu arvata võib, on tõrjuv-vältiv kiindumussuhte laadiga lastel omased kahestumise tunnused- st häirivasse olukorda sattumisel annab nende füsioloogia tugevatest reaktsioonidest märku, kuid nad väidavad, et pole raasugi endast väljas. Täiskasvanuks saades tundub, et need füüsilised reaktsioonid kuivavad kokku, justkui loobuks mingi osa ajust teatud emotsioonide reageerimisest. Tõrjuva-vältiva kiindumussuhte laadiga inimesed tunnevad end pealtnäha omas nahas hästi, kuid teistele need tunded ei laiene ning sügaval sisimas ei tunne nad ka ennast hästi- nagu ka kartlik-vältiv inimene. Hülgamis- ja tõrujutusetunded olid minu jaoks lapsepõlves põhilised tunded, mida kogesin. Olen need tunded saanud väga sügavuti läbi kogeda. Ja ka hiljuti oli võimalus seda tunnet sügavuti kogeda, mille tagajärjel mõistsin, et kogen seda vaid selleks, et end veel rohkem armastada. Tõrjumise kogemus elus on põhjus end veel rohkem armastada.

4. Kartlik – vältiv kiindumussuhte laad. Sooviksite olla koos teistega, kuid kardame tõrjumist niisiis olete äärmiselt konfliktne, kergesti erutuv ning teie reaktsioon võimalusega teistega lähisuhtes olla on äärmiselt “korratu”. Olete krooniliselt kartlik, ärev, depressioonis ja üksildane. Teie eest hoolitsenud inimesed olid tõenäoliselt tõsiselt hoolimatud või emotsionaalses või füüsilises mõttes ohtlikud. Nad olid hirmutavad või olid ise hirmunud (masendunud, ärevad). Teiegi olite pidevalt konfliktis, soovides lähedust ja samas kartes seda, mille tulemusel teie käitumine muutus korratuks, tekitades sageli kahestumist või transilaadseid seisundeid, kuna kiindumuse küsimus tervikuna oli lõputu stressiallikas. Vastupidiselt tõrjuvale- vältivale inimesele, kes püüdis lapsena endale kinnitada, et temaga on kõik korras ja olukorras on süüdi keegi teine, tundsite teie end turvalisemalt siis, kui võisite oletada, et teie endaga on midagi kohutavat korrast ära. Täiskasvanuna võite olla suhetes, kuid suhe tervikuna ei ole väga organiseeritud; te ei ole kohal või enda vastu suhtes aus ning suhtes puudub ka tegelik lähedus. Kahjuks suhtute te nii endasse kui ka teistesse halvasti (Aron, 2015).

Kiindumussuhte laadi test

 

Lugege allaolev neli väidet läbi ning seejärel valige välja teie meelest kõige paremini armastavaid suhteid üldiselt kirjeldava väitele (“üldiselt” tähendab seda, et me ei pea silmas teie suhtumist oma praegusesse suhtesse ega varasematesse suhetesse, vaid pigem üldist suhtumist suhtesse tervikuna). Olenevalt olukorrast võib teile sobivana tunduda mitu väidet, aga valige siiski neist välja üks. See testike on pisike vaatlus iseendasse.

• Mul on lihtne teistega emotsionaalset lähedust tunda. Teistest sõltumine või teiste sõltumine minust ei häiri mind. Ma ei muretse oluliselt selle pärast, et olen üksi või mind tõrjutakse.

• Sooviksin teistega emotsionaalselt võimalikult lähedane, kuid leian sageli, et teised ei lase mind nii lähedale, kui ma sooviksin. Ma ei tunne end läheduseta hästi; mõnikord muretsen, et teised ei armasta mind samavõrd kui mina neid.

• Tunnen end väga lähedaste suheteta paremini. Minu jaoks on olulisem tunda end sõltumatu ja ise hakkamasaavana. Eelistan mitte sõltuda teistest või lasta endast sõltuda.

• Mul on väga raske teistega emotsionaalselt lähedust saavutada. Sooviksin selleni jõuda, kui mul on raske teisi usaldada või neist sõltuda. Kardan haiget saada – teised jätavad mu maha, reedavad mind või minu vastu julmad (Aron, 2015).

Kuidas tunda ära turvalises kiindumussuhtes inimesi?

Turvalises kiindumussuhtes olnud inimesed annavad konkreetseid vastuseid, tunnistades teatud probleemidel olemasolu, kui nendes pole midagi sellist, mida mõistlik inimene tõsiseks peaks. Neil on rohkesti õnnelikke mälestusi ning mälestustest rääkides ei kuma neist läbi sunduslikkust.

* Turvalises kiindumussuhtes olnud inimestele on iseloomulik suurem heaolutunne. Nad on enesekindlamad, tasakaalukamad ning nende ootused iseenda suhtes on realistlikumad.

*Stressiolukorras tulevad turvalise kiindumussuhtes olnud inimesed ülesannetega paremini toime, nad ei muutu iial emotsionaalseks ega hakka probleemi eitama.

* Turvalises kiindumussuhtes olnud inimeste puhul on vähem tõenäoline see, et probleemidest ülesaamiseks tarvitatakse alkoholi või esineb söömishäireid.

*Turvalises kiindumussuhtes olnud inimesed on suhtes õnnelikumad ning ei jää kaugeks, ei võta kaitsehoiakut ning haavatavuse tunne ei tekita neis stressi.

* Turvalises kiindumussuhtes olnud inimesed vihastuvad harvem, kuid näevad samas vihas konstruktiivset vahendit; nad tunnevad end vaidlustes paremini, ei näe partneri kavatsusi nii vaenulikuna ning ootavad lahkarvamustest positiivsemaid lahendusi.

*Turvalises kiindumussuhtes olnud inimestele on iseloomulikud positiivsemad emotsioonid ning nad kontrollivad väiksema tõenäosusega oma kõiki, ennekõike positiivseid emotsioone; need emotsionaalsed omadused on suhte rahuloluga tihedalt seotud.

Tuleb ka arvestada, et turvalises kiindumussuhtes olnud inimesed eelistavad omasuguseid ja sama kehtib ka ebaturvalise kiindumussuhtega inimeste puhul, vaatamata sellele, et nad on võimelised üksteise elu põrguks tegema (kujutage endale ette, millises mahus suudaks tõrjuv-vältiva kiindumussuhte laadiga inimesed suurendada ebakindlustunnet mureliku või kartlik-vältiva kiindumussuhte laadiga inimestes. Turvalise kiindumussuhte laadi olemasolu – või selle omandamine- aitaks elu oluliselt lihtsamaks muuta (Aron, 2015).

Kuidas lahustada ebaturvalises kiindumussuhetest tekkinud ebakindlus?

1. Leebe kannatlikkus. Teie ebakidluse tekkeks kulus aastaid ning probleemi lahti harutamine nõuab samuti aega. Mul ta nõudis aastaid. Kiindumussuhtelaadi on raske muuta, kuna parim ellujäämisvõimalus lähtub eeldusest, mille kohaselt tulevik kordab minevikku. Eirake soovitusi” lihtsalt minevik selja taha jätta”. Lisaks on oluline leebe ja rahulik kannatlikkus. Üritage lõpetada süüdistused, karistamine ja iseenda hooletusse jätmine. See on küll kohutavalt raske, kuid kordab teiega toimunut ning seega hoiab elus ka ebaturvalist kiindumussuhte laadi – te mitte üksnes ei kohtle end jätkuvalt halvasti, vaid ootate seda ka teistelt, kuna te olete ju juhtunu kuidagi ära teeninud. Te ei olnud seda ära teeninunud (Aron, 2015)!

2. Looge endale paremad kogemused. Peaaegu kindlasti on teil olnud ka turvalisi suhteid – on ju olnud inimesi, kes on reageerinud ka teie, mitte üksnes iseenda vajadustele ning seega tekitanud teis tunde, et te väärite tähelepanu ning juhul, kui te vajate abi, siis nad vastaksid teie abipalvele. Samas on teil selliseid suhteid rohkem vaja. Suhteid peab olema mitu seetõttu, et end ebaturvaliselt tundvale inimesele turvatunde andmine võib kujuneda keeruliseks – te kipute neid sageli proovile panema. Sel põhjusel on sageli parim esimene pikaajaline turvalise suhte tekitamise koht psühhoteraapia. Samas peab valitud psühhoteraapia lähtuma just teie vajadustest, terapeudil peavad olema vajalikud oskused ning teraapia läbimine võtab aega. See on parajalt kulukas lõbu – võtke seda kui kõrghariduse omandamist. Muidugi on tänapäeval mitmeid teraapiaid, mis sobib just Sulle (Aron, 2015).

3. Leinake. Te peate saama võimaluse tunda lapsepõlves aset leidnud halbade sündmuste pärast leina, teades, et teil pole võimalik tagasi minna ning te jäite nendel esimestel aastatel paljustki ilma ning kogetud traumad ei ole lasknud teil ebakindluse aegu elu nii täiel rinnal elada, kui te võinuksite. Kirjeldatud lein ei ole seotud “üle saamise ja unustamisega”, vaid vastupidi- teadmisega, et te elate selle leinaga kogu oma elu. See on teie elu osa, kuigi te õpite seda teemat nende inimeste juuresolekul vältima, kes seda ei mõista. Huvitaval kombel on inimestele, kes on “turvalise kiindumusuhte laadi välja teeninud” omane teatud nukruse aura, mis on nagu operatsioonijärgne arm ning mida algusest peale turvalises kiindumussuhetes olnud inimeste puhul ei esine (Aron, 2015).

4. Eristuge. Eristamine tähendab teada saamist, kes te olete, ennekõike läbi alateadvuse uurimise. Sisetuuma leidmine annab erakordselt küpse turvatunde. Isegi siis, kui sügavalt teie sisemusest kerkivad esinesena pinnale sünged viha või lootusetusega seotud rundeid, võie kindel olla, et paranemiseks läheb teil neid tundeid vaja. Eristamine võib aidab teadvustada teie elu eesmärki teie esivanemate ja maailma seisukohast, mis juhib teie tähekepanu enda minevikult ja pisimuredelt kõrvale. Alateadvuse pakutavad tarkused avanevad meie ees sedamööda, kuidas eristamisepritsess kulgeb (Aron, 2015).

5. Oma oletuse ümberhindamine. Kaaluge lähedusega seotud hirmud korrapäraselt ja nii realistlikult kui võimalik läbi, kuna nii on edasi liikudes lihtsam end nendest vabastada. Mõnikord ei kao väikelapseeas tekkinud hirmuga seostuv”kõhutunne iseenesest mitte kuskile, kuid sellest on võimalik üle olla, mõeldes endamisi: “Tean, et see hirm peaks mind kaitsma, kuid see on tegelikult valehäire – ma ei pea sellele reageerima. Hindan seda hoiatust väga, kuid arvan, et ei pööra sellele tähelepanu (Aron, 2015).

6. Leide oma kiindumussuhte laadile sobiv lähenemine. Kui teile on iseloomulik karlik-vältiv kiindumussuhte laad, siis keskenduge tutvumisele ning ärge eeldage automaatselt, et nad suhtuvad teisse tõrjuvalt; see on tõsine ülesanne. Kui olete murelikku laadi, siis on teie ülesanne inimestest tasapisi lahti lasta ning uskuda, et nad tulevad tagasi, kui te nende tähelepanu vajate, aga mitte üksnes siis, kui neil endal selleks tuju tuleb. Kuid pange vähe-haaval tähele, et te ei vaja ega soovi pidevat tähelepanu, kuigi nii võib ju tunduda. Kui teile on iseloomulik tõrjuv-vältiv kiindumussuhte laad, siis tunnistage endale, et olete kaotanud usu teistesse inimestesse; teie süda oleks justkui kiviks muutunud. Et teil tekiks võimalus armastus tunda, peate lubama südamel üles sulada. Kui olete oma mittehoolimises väljenuvast kaitsemehannismist jagu saanud, siis tunnete end pigem kartlik-vältiva või mureliku kiindumussuuhetega inimesena. See võib olla valusam, aga teie puhul on tegemist suure sammuga edasi; see tähendab, et tuimasti mõju hakkab kaduma (Aron, 2015).

7. Puhta teadvuse seisundi kogemine. Samamoodi nagu eristamine, aitab ka meditatsioon meil ome sisemust, sügavamat tuuma tunnetada. Meditatsioon peaks olema pingutustevaba ning viima puhta teadvuse seisundisse. Seisundisse, millel on iseloomulik puhas teadlikkus, sügav rahu. Seisund, mis on täiesti vaba mõtetest, arusaamadest või emotsioonidest. Tegemist on sügavalt rahuldust pakkuva seisundiga, mida võiks võrrelda tundega:”Ema ja isa on kodus.” Mis võiks veel suurema turvatunde anda (Aron, 2015)?

Ütlen ausalt ning olen enda elus kõik need kiindumussuhted läbi kogenud ning nüüd tasapisi liigun turvalise kiindumussuhte laadi juurde. Kuna see temaatika puudutab mind sügavuti siis loodan, et see andis ka Teile mõtteainet. Suhted on meie elus A ja O. Kui me saame suhted enda elus igal tasemel korda, siis teate hakkavad ka muud eluvaldkonnad paika loksuma. Ilma nendeta me ei koge täisväärtuslikku elu. Kui võtta elu selliselt, et kõik inimesed on meie peeglid ja meile midagi tulnud õpetama, siis muutuvad ka kõik valusad kogemused kergemaks. Tea, et mida rohkem koged tõrjutust, valu, hülgamist siis selle taga on alati armastus, mõnikord me ei taha näha seda. Mõnikord on ta uduselt, aga ta on seal. Näitamaks Sulle põhjust, et end veel rohkem armastada!

Kasutatud materjal:

Elaine N.Aron Ph D – Ülitundlik inimene ja armastus, 2015.