
Kõik uus ja huvitav on alati elevust tekitav, põnev ja äge!
Olles kodust ära olnud üle 2 aasta ei saa öelda, et mujal on otseselt parem. Igalpool on omad plussid ja miinused. Tuleb lähtuda, kus Sa ise tunned rohkem toetust ning mis kohas saad enda missiooni rakendada. Minu käest ikka küsitakse, et mis Sind paelub, et kodumaalt ära minna? Vahest ei oskagi vastata. Lasen enda intuitsioonil kulgeda. Ma arvan põnevus elu enda vastu, näha ja avardada silmaringi. Saada väljakutseid! Ja seda on see ka andnud!
Mingil hetkel aga hakkavad nagu kõik jooned, lüngad kokku minema. Mõistad, et inimestel on samad vajadused, ainult keskkond muutub. Olles tänaseks töötanud-reisinud 7 eririigis tunnen, et on nähtud, käidud, tehtud, kogetud, mis muidugi ei tähenda, et ma enam kogeda ja reisida ei soovi. Muidugi tahan! Ja ma näen tänaseks ka enda võimekust, et mul on tõesti võime ka hakkama saada teisel pool maakera kui tahta. Võõras riigis, võõral maal.
Tunnen, et suur kogemustepagas on saadud ja hing on täidetud.
Terve elu esimese poole olen üritanud endast aru saada, on olnud väga segadust tekitavad ja kaoses ajad, palju pisaraid, kannatust ja hingevalu ja arvan, et reisimine minu jaoks on toonud seda värskust, leevendust, lootust, elurõõmu juurde. Kui varem olen valinud elada elu, mis on juhitud hetkelistest naudingutest ja mitte mõelnud pikaajaliselt heaolu loomisele siis nüüd on minus tärganud see küpsem osa minust, kes tahab võtta vastutust, kes tahab luua väärtust, kes tahab midagi päriselt ära teha! Midagi, mis on stabiilne ja pikaajaline. Midagi, millele pühenduda. Olla nähtud ja tulla igal võimalusel mugavusest välja!
Mu missioon on minuga terve selle aja vältel rääkinud.
Sosistanud aga siis olen jälle mugavusse läinud. Korra on see end ilmutanud ja siis kadunud. Meie meele tasand on juhitud väga palju instinktidest ja hirmust. Väga oluline on ka vaadelda, kus kohast otsused teeme ning mis kohast on need tehtud. Mul on need olnud ka hirmust juhitud väga paljuski, mis ei ole loonud neid tulemusi, mida soovinud.
Sellegipoolest on siiani elatud väga värvikat ja kirevat elu. Vähemalt ei ole igav olnud! Ühte aga märkasin endas, et me võime olla väga maagilistes kohtades, elu võib meid juhatada imelistesse paikadesse orgudesse-mägedesse, kus iganes. Aga kui sa ei tee enda hinge asja siis see tühjuse tunne kerib Su sees ja ta ei kao enne kui Sa tegutsema hakkad. Ebamugavad tunded ei pruugi alati halvad olla. Need on teejuhid, et peaksid midagi muutma ja astuma mingid sammud.
Ma sain teadmise, et pean Eesti tulema ja kehapsühhoteraapia kooli lõpetama, mis teenib mu eesmärki inimestega teraapiliselt töötada. Ma enam ei suuda teha midagi, mis ei ole kooskõlas minu missiooniga. Tänaseks olen astunud samme, et täielikult valida enda teed. Näen, et minule endale annab kehatöö ja liikumine nii palju rahu ja selget olemist, et ainus tee on minna kehale keskendunud coachinguga edasi. Meie keha ja meele tasand on omavahel seotud ja me oleme üks tervik. Kui soovid selle kohta rohkem teada siis saad seda teha SIIT.
Kehaga töö õpetab, kuidas iseennast kuulata, kuidas enda keha kuulata ja anda kõigele sellele ruumi mis on ja see läbikogeda.
Mõnusat kulgemist Sulle!