Olles mitme karjääri- ja kogemusnõustajaga suhelnud, mainivad enamus, et depressioon ja ärevus on varsti uus tuleviku normaalsus. Hinnanguliselt kannatab selle all 15–20% maailma inimestest. Seda peetakse sageduselt teiseks töövõimetuse põhjustajaks. Kiire elustiil ja kõrged ootused, vähene sotsiaalne tugivõrk ning ebatervislikud eluviisid viivad sageli paljud inimesed olukorda, kus teraapiast enam ei piisa ja meeleoluhäiret tuleb kontrolli all hoida ravimite abil. Kõige levinumad ravimid on tänapäeval tritsüklilised antidepressandid. Antidepressantide tarbimine on Eestis tasapisi, kuid pidevalt tõusuteel. Viimase viie aasta jooksul on see OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) andmetel kolmekordistunud. Depressioonist ja ärevushäirest välja tulemine on väga individuaalne ja parima tulemuse annab holistilise elustiili ja iseenda eest hoolitsemise kombineerimine. Need inimesed, kes lähenevad mitmeosalise raviga, saavutavad tihti paremaid tulemusi kui need, kes lähenevad probleemile ühekülgselt ehk nt. ainult tablettidega. Jagan selles postituses seda, milliseid korrektuure, individuaalset lähenemist olen ise kasutamas ja kasutanud peale tabletiravi ning mis võiks ka Teid aidata.
See teema on muidugi eriarvamusi täis. Kui lähemalt uurida siis esineb palju vastuargumente. Üks holistilise mõtteviisi eestvedaja ütles, et arstid, meedia ja ühiskond on võtnud omaks idee, et depressiooni põhjustab ajukeemia tasakaalu puudumine, mida ma ka eelnevas postituses ise mainisin. Kuid mõned eksperdid on võtnud julgelt vastupidise seisukoha, öeldes seda, et ajukeemia tasakaalu muutust ei ole olemas. Kuigi idee ajukeemia tasakaalu puudumisest on laialt levinud, ei ole tegelikult piisavalt põhjalikku teaduslikku kinnitust sellele teoorialt. Mis siis tegelikult tõsi on? Ma ise lähtuks teadusest. Seega ajupesu selles valdkonnas toimub, tuleb ise teadlikult läheneda. Depressioon on sageli põletikuline seisund, keha korrapäratuse väljund, mis võib alguse saada väga kaugel ajust ning mis ei ole seotud niinimetatud „ajukeema tasakaalustamata” lihtsustatud mudeliga. Mulle meeldib väljend, et depressioon on võimalus – see on märk, et on vaja aeg maha võtta ja välja mõelda, mis põhjustab organismis tasakaalutust. Muidugi kõik oleneb. Kui on tegemist ikkagi väga tõsise lapsepõlve traumaga siis sa seda üksi niimoodi välja ei mõtle, miks mul on tasakaalutus. Ja kui kõik on koguaeg tasakaalus, kas siis toimub üldse arengut?
Põhjuseid, miks inimesel võib depressioon tekkida on väga palju, näiteks:
- Geneetika
- Füüsiline haigus
- Krooniline stress
- Stressirohked sündmused
- Mineviku trauma
- Füüsiline valu
- Sotsiaalne isolatsioon
- Teised emotsionaalsed häired
Kõik, kuidas sina ise saad ennast depressioonist väljatulekule kaasa aidata:
- ANDESTUS – (Iseendale ja teistele. See loob sinu ajus täiesti uusi neuroühendusi. Sa ei hoia haigettegevaid sündmusi endaga kaasas. Sinu seisund on teine.)
- TÄNULIKKUS – (Hindad seda, mis sul on olemas.)
- OTSUS – (Teiseks reaalsuseks.)
- ENESEKAASTUNNE – (Juhul kui mõnikord ka langed, ole oma valuga sõber – mida ta tahab?)
- USK ENDASSE – (Suudad luua midagi muud oma ellu, mida ei ole veel kogenud.)
- TOITUMISE KORRIGEERIMINE – (Mitmekülgne, soovitan taimetoitu.)
- FÜÜSILINE TRENN – (Alustuseks kasvõi jooga 10 min.)
- ENESETEADLIKKUSE TREENIMINE (Fookus, eesmärgid, kuhu olen minemas?)
Kaks kõige keerulisemat asja, mis aitavad depressioonist väljumisele kaasa, millega seisan silmitsi siiani, on andestada endale, et sa selles valus nii kaua olen olnud ning andestada oma vanematele, et nad ei ole osanud teisiti. Ma ütleks, et armastan oma vanemaid distantsilt ja olen neile andestanud, aga iseendale, et oma elu selliseks loonud nagu ma ei ole soovinud – sellele on raske otsa vaadata. Vahel kipume ka endale valetama ja arvame, et jah oleme andestanud kuigi keha ütleb teist. Ma tean nii kange tahtmine on enda valus kedagi süüdistada, aga tuleb tõele otsa vaadata ja leppida tõsiasjaga, et mul ei ole mitte kedagi süüdistada. Isegi iseennast ei tasu süüdistada, sest ma ei taha ometi endale süütunnet tekitada? See tekitaks omakorda valu. Paljud asjaolud ei sõltunud minust. Minevikule positiivse tähenduse andmine on edasiviiv. Trauma ei olnud minu vastutada aga enda tervendamine on! Andestusega kaasneb ka tavaliselt olukorra aksepteerimine. Inimesed, kes pöörduvad ka nõustaja, psühholoogi või psühhoterapeudi poole, tulevad sageli sooviga midagi oma elus muuta või sooviga muudetud saada. Kliendil on tihtipeale olemas ideaalpilt sellest, milline ta peaks olema. See pilt on alati erinev sellest, kes või mis ta praegu on. Muutus on võimalik ainult siis, kui oma praegust olemust ja olukorda täiel määral aktsepteerid. Ainult olles täiel määral sina ise on sul võimalik saada parimaks versiooniks iseendast.
Tuleb leida üles see enesekaastunne, täielik andestus, leppida sellega, mis on juhtunud ja sellele kuluv aeg ning olla enese vastu lahke sellel teekonnal. Mõningad meeleolulangused on okei sinu puhul, sest sa oledki rohkem vastuvõtlikum ja see kuulubki tervenemise protsessi juurde. Pane ka tähele palju sa enda minevikust räägid. Minevikust mõtlemine, sündmustest uuesti rääkimine, teraapias iga nädal seda lahates, tekitab meie kehas biokeemia, mille läbi näeme ja tajume praegust hetke. Ehk reaalselt sa tunned, et see on hetkel nii, see on pärast nii ja see jääbki nii. Kas sa tahad seda? Ka mina olin kunagi selline, kes pidi saama terapeudile aja iga nädal ja kui ei saanud tundsin end eriti pahasti. Ehk mulle meeldis käia rääkimas enda lugu ja probleemi selle ümber. Seda päris pikka-pikka aega. Püüa suunata tähelepanu tulevikku ning minevikul tuleb lasta minna. ÕNN ON VALIK. ÕNN ON OTSUS. Otsus, et sa lubad sellel enda ellu tulla, lubad neid kõrgendatuid heaolu emotsioone oma kehas tunda ning sa ei pea seetõttu end kuidagi süüdi tundma. Sul on selleks õigus ja sa väärid seda! Tee otsus, jätta minevikus kogetud emotsioonid, tunded sinna, kuhu nad kuuluvad. Sina ise teed ennast õnnelikuks iseenda emotsioonide ja mõtetega – see vastutus jääb sulle! Muidu justkui jäämegi ootama väljaspoolt midagi, mis tooks selle õnnetunde.
Elu muudab tegelikult olukorra sinu jaoks niivõrd väljakannatamatuks kui sa ise ei ole vastavat muutust teinud. Sel hetkel ongi sinu valik kas jätkad vanaviisi või sa võtad kõik oma jõuvarud kokku, lased sellel kurbusel minna, et lubada endale heaolu ja rõõmu. Täiesti teist elukogemust! Kui sa oled ühte poolt elus nii palju kogenud siis muidugi soovid teist polaarsust ka kogeda. Mis tunne see võiks olla? Võta vatsu otsus täiesti uueks reaalsuseks!
Reaalsus pole midagi muud kui kogu teie teadlikkuse kogum, mida te nüüd ja praegu kogete.” – Fritz Perls
Põrgatasime üks nädalavahetus kamina ees sõbrannaga mõtteteri, et mis siis kui kõik, mida me tegelt soovime oma ellu on kõik võimalik luua? Lihtsalt oskus oma mõistust, teadvust, aju ja selle funktsioone kasutada selliselt, et me võime ükskõik, mida oma ellu luua, mida soovime. Inimesed tihtipeale ei usugi, milleks nad tegelikult võimelised on. Ei usuta, et nad on seda väärt kogema. – See on peamine komistuskivi. Ei usuta milleks nende mõistus on võimeline. Milleks nende teadvus on võimeline. Millega mõttejõud võib hakkama saada? Nad ei usu oma mõistuse jõusse, mispärast enamus elavadki keskpärast elu (sealhulgas veel ka mina :D). Mina käin siiani hüpnotisööri juures oma väga sügaval rakutasandil biokeemilisi ühendusi, seal olevaid emotsioone, uskumusi puhastamas, mis on sinna väga varakult juurdunud. Me kõik õpime ja oleme teekonnal….
USU kasvatamine on üks väljakutset pakkuv teema minu jaoks. Sellega on tehtud lapsepõlves palju kurja, mis on aga jällegi treenimise küsimus. Koos valuga elades, mis mulle ka depressiooni tekitanud, võin oletada, et olen kasutanud mingi 50% enda väest üldse. Kuskil kulka taga on sõnum:”Sa suudad rohkemat.” Ometi tuleb mul mõtteid, et kui ma lõpuks otsustan 100% oma väge kasutada, saada selleks inimeseks, kelleks soovinud. Tunnen juba ennetades, kuidas hukkamõistu laviin hakkab minu suunas tulema. Tunne, et inimesed minu ümber soovivad mind maatasa teha, et siis ma pigem ei hakka üldse proovimagi? (mis muidugi ei vasta tõele, olles saanud teistelt väga palju toetust). See on kindlasti üks mõtteviis, mis on mind palju tagasi hoidnud olemaks päris mina ise. Minu sees oli muster “Ma teen lähedastele haiget kui ma küsin rohkem.” Kui ma küsin raha rohkem, kui ma küsin elult rohkem kui nemad. Tehes sellega neile haiget. Seega pigem siis ma ei vääri neid hüvesid? Kas lasen enda unistustel seetõttu minna?
USK vahepeal komistab, taandub, libastub. Hakkab kahtlema. Eluteele tulevad olukorrad, mis võivad langetada sinu eluusaldust, kuid kui sul on vankumatu usk siis sa ei lange. USK peab olema vankumatu! Vankumatu usk ning selle usuga hakkab minema kõigest läbi. Takistus su ees ei pane seda vähem uskuma, sest su usk sellesse, et su elu muutub ja sa väärid küllust, rõõmu, heaolu on VANKUMATU! On kahtesuguseid uskumusi, ühed mis annavad sulle jõudu, teised, mis võtavad need ära? Mille valid sina? Kui vankumatu on sinu usk? SINU VASTUTUS. SINU VALIK. Sina kujundad oma usu siis uskumused kujundavad Sinu.
Samuti pane tähele kui konfliktsed su uskumused ja tegevused on?
Nt.
- Tahan olla tubli – meeldib vaadata Netflixi.
- Tahan olla edukas ja teenida piisavalt, kuid ei soovi nädalavahetustel töötada.
- Tahan enda ellu armastust, kuid ei tundu armastuse jaoks piisav?
- Mul on talent, aga ma ei usu endasse?
Mis siis kui kogu elu on mäng ja üleval jälgitakse meid koguaeg ning meile pannakse panused? No ei tea, kas see Elis jõuab nüüd läbi piinarikka valu tee armastuseni? Palju panustad? Või siis näe, jälle ta tegi sellise vea, paneme talle natuke takistusi juurde, et talle õppetund anda. Ja nii kõigi inimestega. Kas pole naljakas? :D. See võtab pinge maha, et elu on tõsine ja kõike peab jube tõsiselt võtma ja tegema.
Mis siis kui meil on teadvus ja füüsilise kehastuse kogemus siin maailmas? Sellega mõtlen seda, et eksisteerib Elis oma jube tüütu minevikuga. Elis enda kogemuste, traumade ja läbielamistega. Jõle ebamugav tegelane, kellega koos eksisteerida. Ma küll ei mäleta, et oleksin valinud selle elutee ja kehastuse Elisena, kuid ma olen sunnitud siin maises kehas sellisena figureerima. See on minu õppetund minu hingele ja teadvusele. Seega selline mõtteviis tegelikult haagib lahti sind sellest traumast ja valust, mis Elise ego (sisemine väike laps) endaga kaasas kannab. Usun, et see paljuski hoiab ära egoga samastumise, mis omakorda hoiab ära tegelikult depressiooni langemise ja väga paljud konfliktid. Tõepoolest tekib nagu kaks isikut. Teadvus, kes on Elise kehastuses, kes aksepeerib Elist, aga samas teab, et ta ei ole selle Elise ego tunded, mõtted, hoiakud. Kui sellist mõtteviisi suudaksime koguaeg endas talletada ja ego keerdkäikudega mitte kaasa minna, oleksime kullatükid ühiskonnale. Miks ma seda siin räägin? Sest kui mõnele kergemale depressiooni nähtudega inimesele sellest rääkida võib olla talle suureks abiks. Sügavas depressioonis inimene ei pruugi seda mõista ning võib selle muidugi välja naerda.
Räägime ka natukene eneseteadlikkuse treenimisest. Üks võimalus seda teha on pöörata tähelepanu oma keelekasutusele. Eriliselt kasulik on pöörata tähelepanu sellele, kuidas kasutad sõna MIKS. Proovi asendada miks-küsimused mida- ja kuidas-küsimustega. Selle asemel et küsida: “Miks ma niimoodi tunnen?”, küsi endalt: “Mida ma õigupoolest täpselt tunnen?” või “Kuidas ma sattusin olukorda, kus tunnen end frustreerituna või õnnetuna?” Kas märkasid vahet kahe erineva küsimisviisi vahel? Ole lahendus, mitte probleem. Samuti enesetadlikkus hõlmab seda, kellele või millele ma oma väärtuslikku aega kulutan? Kuhu ma liigun? Mida söön? Kas see toetab mu keha? Kas ma kasutan oma valu, et olla tugevam? Ohvri ja suurepärase tegutseja vahel on see, et ta teab täpselt, kuhu ta on minemas. Eneseteadlikkus annab Teile voli öelda: See on ebaterve programm, mille on mulle andnud lapsepõlv ja sotsiaalne peegel. Mulle ei meeldi selline viljatu stsenaarium. Ma suudan muutuda.
Lausu sõnu ja lõpeta lause…
1. Armastan, armastan, armastan…..
2. Meeldib, meeldib, meeldib…..
3. Tahan, tahan, tahan……
…nii sa juba uue reaalsusega algust tegidki. Uus ja vägev elu ootab sind :)!
Tervitab,
Elis
Materjalid:
Holistiline vaatepunkt depressiooni ravimisel lähtub keha loomulikust taastumisvõimest
Stephen R.Covey – Väga efektiivse inimese 7 harjumust