Iga hing tuleb kogema…

Oma lühikese eluea kohta olen jõudnud kogeda nii mõndagi ning mõtlesin, et teen blogi, kus ma jagan Teiega oma elukogemust eri valdkondest täiesti avatult ja ausalt, ilma igasuguse ilustamata jututa, nii nagu see on. Olen end hoidnud üsna kaua aega madalal profiilis ning olen väga valinud, mida teistega jagan. Nüüd aga otsustasin, et võtan julguse kokku, teen end täiesti haavatavaks ja ei karda enam midagi, sest see ainult kavastab mind läbi selle. Käesolev postitus tuvustab põgusamlt mind ja minu olemust.

See pilt kõnetas mind väga ning läheb tänase postituse konteksti kenasti. Olen ise hetkel otsimas julgust olla täielikult mina ise, ilma igasuguste maskideta, mis mulle lapsepõlves peale pandud. Olla puhtas voolamises. Terviklik.

Kes see Elis siis selline on? Veel mõned kuud tagasi ma sellele ei osanud vastata, aga nüüd ma tean, et olen sündinud siia, et tuua inimestes esile nende välimist ja sisemist ilu.
Kaalud koosnevad peaaegu võrdses osas lahkusest, leebusest, õiglusest, jonnakusest, vaidlushimust ja otsustamatusest. Nad otsivad kõiges tõde ja harmooniat. Kaaludes enne otsuse langetamist läbi kõik võimalused.
Mina arvan, et iga hing tuleb siia ilma kogema talle vajalikku õppetundi, mis ta peab selles elus ära õppima ning kui ei õpi siis kogeb seda järgmises elus uuesti. Mõni, kes on jõudnud oma elus vajalikud õppetunnid läbida, saab elu lihtsalt tulla kogema ja nautima, nii et mõelge enne kui hakkate ennast võrdlema mõne teise inimesega. Igal hingel on OMA TEE ning igale inimesele antakse nii palju kui ta jõuab kanda. Hing pidi sündima just sinna riiki, just sinna perekonda, et kogeda ja tõusta püsti. Mõni muidugi ei pruugi ka püsti tõusta, jäädes kinni oma kibestumisse, põhimõtetesse, minevikku. Keelates iseendale meeldivad kogemused, mis ta ellu tuleksid. Minu kogemusteks lapsepõlvest alates on olnud üksindus, piiride puudumine, mitte kuulumine, eraldatus perekonnast, et mitte edasi viia vanemate mustreid. Kuid sellest räägin lähemalt järgnevates postitustes. Jah, mõned õppetunnid on karmimad kui teised, kuid sul jääb lihtsalt aksepteerida ja leida lahendusi, et edasi minna.

Kui võtad hoiaku, et elu on sinu vastu ebaõiglane olnud ja sul ei ole elus õnne ega võta sellest kogemusest midagi positiivset endale siis sa oled automaatselt ohvrirollis. Muidugi seal on hea ja mugav olla. Olen ka ise seal päris pikalt mõnel oma eluperioodil olnud, kuid sa ei liigu oma eluteel edasi. See on leina seisak. Enesehaletsus. Pealegi, kellele meeldib endast halvasti rääkiv ja hädaldav inimene? Ilmselt mitte paljudele. Kõikidest kogemustest on midagi õppida ning oskus lasta lahti tundeid ja meeleseisundeid, mis sind ei teeni – on oskus. Kõikide nende kogemuste najal, olen saanud kasvada ja areneda ning olen tänaseks see inimene, kes olen. Intellektuaalne, vaimne, sügav, tundlik, harmoonia ja ilu looja.

Armastusega,

Elis